Auhinnatud tööd

Lapsed

Kuri Mullabeebi (Kristelle Ratnik)

Sellel pildil on kuri mullabeebi. Ma tegin selle pildi kell 14:03. Ma käisin kaks korda looduses pildistamas. Tegin kokku 9 pilti. See mullabeebi lebas vaikselt tee ääres. Ta oli üleni mullast ja kivikestest. Mullabeebi on väga kuri inimestega. Ta on väga väikene ja sellepärast ei pane mõned inimesed teda tähelegi ning talluvad ta peal. Ta magab, sööb, joob ja kurjustab kõigiga, kes tema lähedusse tulevad. Tal on suured silmad ja väikene suu, mis on alati mossis, aga nina tal polegi. Suvel on tal väga palav olla. Sellel fotol on ta just mulla seest välja roninud, et maa peale kurjustama tulla.

 

Kivinägu (Minna Maria Lehtonen)

Ma olin enda kooli taga ja tegin pilte ja siis vaatasin - otse minu jalge ees on selline kivi, mis näeb välja täpselt nagu mingi naljakas nägu. Kui alguses ma mõtlesin, et see ei ole üldse hea töö, siis teiste arvates see oli päris normaalne. See kivi oli hallikasvalge ja seal oli naljakalt kaks tühja ringi, mis tuletasid mulle meelde kahte silma. Suu oli nagu kokkusurutud ring. Pea ise oli väga ümmargune. Kivi nägu oli kiilakas. Minu arvates tuli see kivi merest umbes tuhat aastat tagasi ja siis ta jõudis Neeme randa kaks aastat tagasi. Väikesed lapsed võtsid ta kaasa ja tõid ta meie kooli taha. Kuni tänaseni vaatab ta otse taevasse ja näeb pilvi, linde, droone, helikoptereid, lennukeid jne. Minu arvates on see kivi väga naljakas.

 

Hirv (Meribel Virve)

Läksime kunstiringiga metsa pildistama. Püüdsime pildile saada väikseid detaile, mis meenutaks midagi. Ma tegin umbes 8-10 pilti. Mõned pildid tulid hästi välja ja mõned udused. Alguses ma ei saanud aru, et see on hirv, aga pärast sain aru, et pildi peal asetseb hirv. See hirv koosneb väikestest hallidest pallidest, mis moodustavad tema sarved ja kõrvad. Kui te aru ei saa, et see on hirv, siis kissitage silmi ja saate aru.

 

Punane vaal vetikaid täis meres (Lizette Keskküla)

Mina ei saanud kunstringiga jalutamas käies endale head pilti ja sellepärast ma läksin koju ja tegin endale uue. Kodu juurest ma leidsin ühe punase kivi, mis nägi välja nagu punane vaal. Võtsin selle kaasa ja läksin ühe suurema kivi juurde, millel oli sammal peale kasvanud ja nägi minu jaoks välja nagu vetikaid täis meri. Mul tuli mõte, et ma võiksin panna selle punase kivi sinna vetikaid täis merre ja siis tegin sellest pildi ja mul tuli kohe mõte selle pildi nimeks võiks olla "Punane vaal vetikaid täis meres".


 

Puu süda (Kevin Keemu)

Avastus garaaži juurest puuriidast. Nägi välja nagu puu, millel oli oma süda. Ka elututel asjadel saab olla süda ja nende peale tuleb mõelda.



Kuldnokk (Georg Pihelpuu)

Minu pildi peal on jäätunud kuldnokk. Selle pildi ma tegin Haapsalus, looduse fotolaagris, Silma Õpikojas. See pilt sündis siis kui ma läksin umbes kell 9:15 laagris siseplatsile ja siis me saime valida, kas minna metsa või mere äärde. Mina läksin mere äärde ja siis ma tegin mere ääres jäätunud merest pilti. Sel ööl tuli esimest korda jää mere peale, sest öösel oli väga külm. Ma tegin seal laagris kokku 477 pilti. Alguses kui ma selle pildi tegin siis ma ei näinud seda kuldnokka, sest ma mõtlesin, et ma pildistasin lihtsalt jäätunud merd. Alles hiljem kodus nägin seda.

 

Vaatad hobuseid, näed südant (Andero Juhan Aasa)

Juuli lõpus (2018) puhkasime elus esimest korda lastega koos Muhumaal, sõprade maakodus. Ja kohale jõudes selgus, et seal on hobused. Ma isegi ei teadnud, et meie poega Anderot niimoodi hobused huvitavad. Igatahes ta oli enamik Muhus veedetud nädalavahetusest hobuste aediku juures ja pildistas neid. Ja nii siis juhtuski, et antud foto on mu meelest selline, mida sobib konkursile esitada, laps on tabanud hetke. Ja kui õed (kaksikud, 6-aastased), pilti vaatasid, hüüdsid, näe, seal on süda.


Tuttsaba portreefoto (Laura Lotta Lipping)

Nägin taimede keskel jänest. Märkasin tema kõrvu ja tema pead. Ta püsis täiesti paigal,          et  saaksin temast korraliku portreefoto teha.  

 


Aitäh kõigile osavõtnud lastele ning teie vanematele ja õpetajatele! 



Noored

Vaatan merd, näen millimallikat (Hanna Marii Roostar)

Ujudes ma täitsa andekas.    
Järsku vaatan millimallikas.  
Ta vaikselt minu kõrval ujub   
ja mere sisse sulpsti vajub.      
Nüüd olen veidi paanikas,   
sest ära kadus mallikas.    
Vaikselt loojub juba päike.     
Lootus teda taas näha     
on ikka mu sees väike.

 

Viisjalg (Semmen Sass Sillaots)

Kui ma koos pildistamisgrupiga fotosid tegema läksime nägin ma väikest muru lapikest. Rohi oli seal erk roheline ja keskel oli väikene taim. Ma küll ei tea, mis selle taime nimi on nii, et panin ta nimeks Viisjalg ning tegin temast luuletuse:
Meres elab väike olend,
kombits on ta haaramisvahend.
Ta ei ole kala, sest ta ei liigu jala.
Hirmu tekitab mõndadele,
mõnele käib närvidele.
Ta pole kalmaar, ega mingi Savisaar.
Tal küljes pole inimjalg,
sest ta on pesu ehtne viisjalg.

 

Rakvere tammiku kulliline (Christian Koitve)

Ma avastasin selle kulli juba aasta algul, kui sai hommikul kooli jalutatud ja mu pilk jäi imelikule, mädanenud puutüvele. Mõtlesin, et teen pildi ja koolis pilti vaadates vaatasin, et see ju täitsa kulliline. Vahepeal mõtlesin, et viiksin selle kujutise kodu aeda, aga samas mõtlesin et mis metsa on loodud las metsa ka jääb, see kull elab rõõmsalt tammikus edasi.

Aitäh kõigile noortele  ning teie vanematele ja õpetajatele!  


Täiskasvanud

Suur kala (Kadri Prants)

Pika talvega muutub kaluripere hing rahutuks. Ei jõua kuidagi ära oodata, millal see jää ükskord läheb ja jälle kalale minna saab. Järjekordsel jalutuskäigul (just meie pere peamise kaluri sünnipäeval) jääolusid uurides leidsime aga otse rannalt üüratu suure kala.

 


Päkapikk lumesaaniga (Sulev Sillaots)

Mäletan, et püüdsin sel päeval jääkosklaid pildistada, aga mälukaardilt hakkas hoopis üks päkapikk mind kummitama, kes sõidab lahtiste kätega lumesaanil.

 


Külma hambad (Kadri Prants)

Talvel tekivad ikka kividele meres ümber kaunid jäätunud kraed, seekord oli see aga vormunud täiuslikuks ja pisut hirmutavaks hammaste röntgenülesvõtteks.

 


Metsakrokodill (Meeli Ool)

Kuulsin Sõrve kohalikult elanikult, et kliimasoojenemise tagajärjel on krokodillid kohale jõudnud – neil juba mitu aastat nähtud üht krokodilli metsateel möödujaid varitsemas. Läksin ka vaatama ja tõepoolest, seal ta oligi - kui õigest suunast läheneda :)

 


Saurus oma munaga (Kersti Tunger)

Jalutasime maa ja mere piiril, liikusime hüpates kivilt kivile. Minu matkakaaslane jäi kohmitsema ja ma pöördusin taha vaatama. Just sel hetkel märkasin puude piiril imelist saurust ja tema muna, see kõik oli nii ehe. Jäin lummatuna seisma, imetlesin looduse jõudu ja võlu.

 

Ahv Eesti seenemetsas (Hanno Kõrbe)

Tuulisel suveõhtul seenel olles tõstsin pilgu kukeseentelt, et vaadata tuule käes praksuvate kaskede latvu, kuid kohtusin ahviga, kes Aafrikast Eesti seenemetsa oli sattunud. Jäädvustasin haruldase külalise, kes Eesti külma kliiema tõttu oli tardunud. Loodan, et ta mind nähes ei ehmunud ja ta endiselt meie seenemetsa valvab.


  


Eriauhinnad

Puu süda (Kevin Keemu)

Avastus garaaži juurest puuriidast. Nägi välja nagu puu, millel oli oma süda. Ka elututel asjadel saab olla süda ja nende peale tuleb mõelda.

Seto Folgi eriauhind!

See foto meenutab, et ka taimed on elusorganismid nagu loomadki. Südamlik tabamus.



Rakvere tammiku kulliline (Christian Koitve)

Ma avastasin selle kulli juba aasta algul, kui sai hommikul kooli jalutatud ja mu pilk jäi imelikule, mädanenud puutüvele. Mõtlesin, et teen pildi ja koolis pilti vaadates vaatasin, et see ju täitsa kulliline. Vahepeal mõtlesin, et viiksin selle kujutise kodu aeda, aga samas mõtlesin et mis metsa on loodud las metsa ka jääb, see kull elab rõõmsalt tammikus edasi.

Seto Folgi eriauhind! 

Fotot vaadates on kohe aru saada, et tegu on ühe võimsa suursilmse tegelasega. Saludel-laantel on hing, tuleb vaid osata märgata. :)


Lambuke sombuses sügises (Monika Palm)

Kui mina aeda jõudsin, olid kastani pungad end juba talveks valmis seadnud. Kõndides aias, otsides ja jälgides looduse imelist muutumist, märkasin äkitselt imelisi pungi. Seistes noore kastani all nägin väikest lambukest, kes arvatavasti kuulub meie päkapikkude sekka. Armas, udukarvade ja sametiga kaetud pungake kõnetas mind ja proovisin teda üles pildistada kogu tema ilus. Päkapiku mõõtu kastanipungake lehvitas ja nautis sügiseses sombuses ilmas pildistamist. Tema uhke müts ja siiras nägu viib meid rännakule müstilisse loodusesse ja paneb meid märkama rohkem, kui me tegelikult oskame vaadata.

Seto Folgi eriauhind! 

Kuna pungad on peagi, üle pika talve, jälle puhkemas, tundub see pilt eriti sobilik. Pildi peal olev tegelane võiks olla kui üks sõbralik kevadekuulutaja, kellest on puhkemas lootusrikas suvi. :)

Suur kala (Kadri Prants)

Pika talvega muutub kaluripere hing rahutuks. Ei jõua kuidagi ära oodata, millal see jää ükskord läheb ja jälle kalale minna saab. Järjekordsel jalutuskäigul (just meie pere peamise kaluri sünnipäeval) jääolusid uurides leidsime aga otse rannalt üüratu suure kala.

TLÜ Ökoloogia keskuse eriauhind!

Ökoloogia keskuse teadustegevus toimub erinevates suundades, kuid enamjaolt on nende fookuses ikka märjemad kohad: järved, sood, jõed ja ka mererannad. Eelmise aasta lõpus ilmus ökoloogia keskuse vanemteaduri ning meregeoloog ja geoloogiadoktori Kaarel Orviku sulest kõrgkooliõpik "Rannad ja rannikud", mis kirjeldab rannaprotsesse ja randlate terminoloogiat. Kindlasti ei ole see õpik mõeldud ainult ülikoolides kasutamiseks, vaid on soovituslikuks lugemiseks kõigile, kellel huvi randade vastu. Eripreemia andiski ökoloogia keskus just sellele tööle, kuna sealt saab välja lugeda ka rannikuprotsesse ja seetõttu on pildi sees mitmeid peidetud minipilte.


Saurus oma munaga (Kersti Tunger)

Jalutasime maa ja mere piiril, liikusime hüpates kivilt kivile. Minu matkakaaslane jäi kohmitsema ja ma pöördusin taha vaatama. Just sel hetkel märkasin puude piiril imelist saurust ja tema muna, see kõik oli nii ehe. Jäin lummatuna seisma, imetlesin looduse jõudu ja võlu.

Eesti Geograafia Seltsi eriauhind!

Eesti Geograafia Selts (EGS) on geograafe ja geograafiahuvilisi ühendav organisatsioon. Põhjalikema teadustööde tegemise kõrval on meie eesmärkideks teaduslike ja populaarteaduslike trükiste publitseerimine ja geograafiateadmiste levitamine. Väga keeruline oli valida välja pilt, mis geograafi ei kõnetaks – kõik pildid sisaldasid ühel või teisel moel midagi geograafiast. Kuna mitmed meie liikmed on paleogeograafid (e teadlased, kes uurivad minevikku – seda, mis kunagi olnud, millised loomad ja taimed siin elanud ja millised olid maastikud), siis osutus valituks pisut ürgne foto.


Härg (Sander Sirelbu)

Jalutasime sõbraga parajasti vanas mõisapargis ja pildistasime linde, kes meile tookord silma jäid. Mõisas oli ka palju vanu puid ning üks jäi juba kaugelt silma, kus oli pool puud pragunenud ja koor osaliselt maas. Liikusime just parasjagu selle puu suunas ja siis pildistasime kuivanud koort, millel oli kena looduslik tekstuur. Aina lähemale jõudes ja pilte uurides jäi aga hoopiski silma ''härja või pühvli'' pea kujutis koorel. Sarved, koon, nina, silm kõik vajalik olemas, et inimsilm sellest härja, pühvli, veise vms. välja loeks.

Pokumaa eriauhind!   

See pilt on suurepärane sümbioos fotograafiast, looduse imelisusest ja maalilisusest. Edgar Valter on kõige enam tuntud raamatute illustraatori ning karikaturistina, vähem teatakse teda maalikunstnikuna. Samas on just maalid see osa tema loomingust, mis võtab hingetuks ja rabab oma fantaasiaküllasusega. Värvid, avastamisrõõm ja suur detailsus, lõputu rõõm silmale, sest alati on midagi avastada. Foto "Härg" on kantud selgelt samast filosoofiast, mida kannab ka Valteri raamat "Kuidas õppidavaatama?" ja võib kokkuvõttes olla seinal suisa maali eest. Tubli töö! Pokud plaksutavad.
              







Hunt piilub urust. Elevant. Jakk. Metsakutsu (Martin Hannus)

Leide käisime otsimas minu 4-aastase tütrega, kes väga aktiivselt kaasa aitas. Ta leidis Metsakutsu. Ta märkas jakk'i. 

Kadriga Koos OÜ eriauhind! 
Algul olin raskustes niivõrd paljude toredate piltide seast seda kõige-kõigemat valides ja otsustasin lõpuks läheneda hoopis teistpidi. Nimelt võis piltide juurest lugusid lugedes aimata, et neli toredat loomalugu on sündinud vanema ja lapse koostöö tulemusel ja just neile ma oma auhinna anda otsustasingi, et ärgitada rohkem põlvkondi koos loodust avastama. Ja kui te tunnete, et teil ehk piisavalt inspiratsiooni ei ole, siis kutsuge aga lapsed appi – nemad juba toredate leidudega hätta ei jää!


Rabahommik 6D (Tõnis Tuuder)

Hommikuti on kiilid veel kastest märjad ja ei lenda aktiivselt ringi ning neid on võimalus paremini poseerimiselt tabada. Siin on kiiliduo moodustanud R tähe nagu tahaks öelda, et sina mees oled nüüd omadega rabas.

 HEAK eriauhind!
Meid inspireeris autori detailide märkamise oskus. Pilt ja lugu täiendasid teineteist.






Jäised liivakellad (Sulev Sillaots) 

Kõhuli olles tundub maailm natuke teistsugune. Nii ma päikeseloojangul neid looduse kunstiteoseid märkasingi. 


HEAK eriauhind!
Meid inspireeris pildi valikul autori lähenemine teise nurga alt. Sageli vaatame asju oma „mätta“ otsast, aga kui astume sammu kõrvale või läheme kellegi teise „mättale“ paistavad asjad teises valguses. Soovime kõigile aeg-ajalt oma „mättast“ välja astumist ja uue vaatenurga avastamist!


Vaatlejad (Meeli Mets)

Mulle meeldib loodust vaadelda erinevatel tasanditel. Siin on üks pilk samblarindele, mis sai üles võetud ühel sügisesel seenel käigul. Fotol on karusambla eoskuprad, mis meenutavad eri suundades vaatlejaid. Justkui üks innukas matkagrupp mõnest joonisfilmist. Vaatlus on looduse tundmaõppimise üks olulisemaid ja leebemaid viise. Tänu looduse vaatlusele on alguse saanud paljud uurimustööd ning mitmed leiutised on inspireeritud just loodusest. 

Noster Rex OÜ eriauhind!

Vaatavad kaelad õieli nagu kamp surikaate. Ühiselt näeb rohkem ja kaugemale.

Aitäh kõigile osalejatele!